Hindamisjuhend

 

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 35-p 29.08.2011.
Muudetud direktori käskkirjaga nr 1-5/11 31.10.2014.

 

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI HINDAMISE KORD

I HINDAMISE ÜLDSÄTTED

 

1.      Hindamise alused

1.1.     Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatud riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

1.2.     Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

1.3.     Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1.3.1.      suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

1.3.2.      motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

1.4.     Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

1.5.     Kool annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras.

1.6.     Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse kooli õppekavas.

1.7.     Oskusainete (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus) hindamisel arvestatakse õpilase individuaalset arengut.

 

2.      Hindamise eesmärk

2.1.     Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

2.2.     toetada õpilase arengut;

2.3.     anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

2.4.     innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

2.5.     suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

2.6.     suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

2.7.     anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

 

3.      Hindamisest teavitamise kord

Hindamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse kooli õppekavas. Käesolev hindamise kord on avalikustatud kooli veebilehel www.westholm.ee

 

II. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

 

1.      Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

Teadmiste ja oskuste hindamise korralduses lähtutakse kujundava hindamise põhimõtetest ning vajadusel kaasatakse õpilast enese ja kaaslaste hindamisse.

 

1.1.   Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

1.2.   Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

1.3.   Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

1.4.   Kui õpilasel on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu esitatud erinõudeid, koostab aineõpetaja õpilasele individuaalse õppekava ja hindab õpilast viiepallisüsteemis.

 

2.      Õpitulemuste hindamise korraldus

2.1.   Õpitulemuste hindamine jaguneb:

·           õpiprotsessi hindamine (protsesshinne) jooksev hinne, e-koolis ainetunni hinne;

·           arvestuslik hindamine, e-koolis kontrolltöö hinne;

·           kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne).

2.2.   Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis.

2.3.   1. klassis antakse õppeprotsessi jooksul õpilase teadmistele ja oskustele suuliselt ja kirjalikult sõnalisi hinnanguid ning detsembris ja juunis kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid. 2. klassis alustatakse numbrilist hindamist esimesest trimestrist.

2.4.   Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine.

2.5.   Arvestuslik hindamine on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine. Osa arvestuslikke hindeid võib aineõpetaja panna protsesshinnete alusel. Arvestuslikud hinded kantakse e-kooli eristuva taustaga (võrdsustatakse kontrolltöödega e-koolis) hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast töö sooritamist. Arvestuslikus töös esinenud vigu analüüsitakse ja tööd tagastatakse õpilasele. Tasemetööd ei kuulu tagastamisele, kuid õpilane tutvub tööga aineõpetaja juuresolekul.

2.6.   I kooliastmes oskusainetes (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus) arvestuslikke hindeid ei panda.

2.7.   Arvestuslikult hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.

2.8.   Arvestuslik hindamine kavandatakse trimestri või kursuse ulatuses.

2.9.   Õppeaasta viimane arvestuslik töö tuleb teha vähemalt 10 päeva enne viimase kursuse-, trimestri- või hinde väljapanemist. Õpetaja parandab ja tagastab töö kahe tööpäeva jooksul.

2.10.                   Trimestri või kursuse alguses tutvustab  vastava õppeaine õpetaja õpilastele õppeaine sisu ja hindamist.

2.11.                   Trimestri või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega nii, et ühel päeval ei oleks üle kahe arvestusliku töö. Arvestuslikud tööd märgitakse e-kooli kontrolltööde plaani hiljemalt nädal enne töö toimumist.

2.12.                   Kui õpilane puudub mõjuva põhjuseta arvestuslikult töölt või hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega «nõrk». Õpilane on kohustatud sooritama järeltöö vähemalt 10 tööpäeva jooksul. Sellise järeltöö maksimaalne hinne on „3“. Kokkuvõtva hinde otsustab aineõpetaja.

2.13.                   Kui arvestuslikult hinnatavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik», «nõrk» või on töö sooritamata (tähistatakse "x"), antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks üldjuhul 10 tööpäeva jooksul alates hinde teavitamisest. Pärast 10 tööpäeva möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta järeltööd enam sooritada. Tegemata kodust tööd tähistatakse e-koolis „!“.

2.14.                   Sooritamata jäänud arvestuslik töö kantakse e-kooli märkega "x" töö toimumise päeval. Puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal üldjuhul 10 tööpäeva jooksul pärast kooli naasmist.

2.15.                   Tegemata töö ("x") sooritamist käsitletakse kui järeltööd, mida on võimalik teha üks kord. Kui õpilane jätab järeltöö mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks  sooritamata, saab õpilane hinde “nõrk”. Kui õpilane ei ilmu kokkulepitud ajal järeltööd sooritama, siis ei pea õpetaja uut järeltöö aega võimaldama.

2.16.                   Hindamisel viie palli süsteemis:

·           hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

·           hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

·           hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;

·           hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;

·           hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub.

2.17.                    Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

2.18.                   Gümnaasiumi valikainetes ning põhikooli majandus-ja arvutiõpetuses võib õpetaja kasutada hinnanguid „arvestatud“ ja „ mittearvestatud“.

 

3.      Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

3.1.   Kokkuvõttev hinne on trimestri-, kursuse- , aasta- ning kooliastmehinne.

3.2.   Õppeaine aastahinne või kooliastmehinne pannakse välja trimestrite või kursuste hinnete alusel.

3.3.   Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

 

4.      Kokkuvõttev hindamine 1.–3. kooliastmel

4.1.       1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega.

4.2.   Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud perioodi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

4.3.   Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15, lõikele 9 (õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi). Kooli õppekava välist õppimist või tegevust võib arvestada ka koolis õpetatava osana.

4.4.   Õpilasele, kelle trimestrihinne on «puudulik» või «nõrk» või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines aineõpetaja poolt koheselt individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, õpiabi jm) koostöös klassijuhataja ja juhtkonnaga vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

4.5.   Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestri vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

4.6.       9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

 

5.      Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmel

5.1.   Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel. 10. ja 11. klassis saadud kursusehindeid 12. klassis parandada ei saa.

5.2.   Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

5.3.   Kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

Õppeainetes, milles on 1 - 8 kursust, ei hinnata üldjuhul õpilast kooliastmehindega „väga hea”, kui kursuse hinnete hulgas on üks või enam hindest „4” madalamat hinnet.

Õppeainetes, milles on rohkem kui 8 kursust, ei hinnata üldjuhul õpilast kooliastmehindega „väga hea”, kui kursuse hinnete hulgas on kaks või enam hindest „4” madalamat hinnet. Kooliastmehindega „väga hea” hindamiseks peab seejuures 12. klassi kursusehinded olema „head” või „väga head.

5.4.   Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 17, lõikele 4 (Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.) Kooli õppekava välist õppimist või tegevust võib arvestada ka koolis õpetatava osana.

 

III. KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

1.      Käitumise ja hoolsuse hindamine

1.1.       1.–3. kooliastmel (v.a 1.klass) hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust igal trimestril, gümnaasiumiastmel käitumist ja hoolsust kaks korda õppeaastas.

1.2.   Õpilaste käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

1.3.   Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

1.4.   Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».

 

2.      Käitumise hindamise korraldus

2.1.   Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellel üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgmine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid pidevalt ja eeskujulikult.

2.2.   Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

2.3.   Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid esineb eksimusi, mille tõttu vajab pedagoogide ja lapsevanemate tähelepanu ja suunamist.

2.4.   Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kellel üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimisel ja kooli kodukorra nõuete täitmisel esineb tõsiseid vajakajäämisi. Õpilase käitumist võib hinnata mitterahuldavaks süstemaatiliselt mõjuva põhjuseta puudumiste või üksiku õigusvastase või ebakõlbelise teo eest.

2.5.   Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka õpilasesinduse seisukohti ja ettepanekuid.

 

3.      Hoolsuse hindamise korraldus

3.1.   Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

3.2.   Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on hoolikas ja õpib võimetekohaselt.

3.3.   Hoolsushinde “rahuldav” saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

3.4.   Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli oma kodused õppeülesanded tegemata.

 

IV. HINDE VAIDLUSTAMINE

1.      Hinde vaidlustamise korraldus

1.1.   Hinde vaidlustamise korral pöördub õpilane eelkõige aineõpetaja poole, kes annab õpilasele suulise või kirjaliku põhjenduse.

1.2.   Aineõpetaja vastusega mittenõustumise korral on õpilasel või lapsevanemal õigus esitada kooli direktorile vastav kirjalik taotlus koos põhjendustega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

 

 

V. ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

 

1.      Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

1.1.   Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta õppenõukogu otsusega täiendavale õppetööle 5-10 tööpäevaks, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Tööpäeva pikkus on kuni viis õppetundi. Klassijuhataja teavitab lapsevanemat täiendavast õppetööst vastava teatisega. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Juhul kui õpilane ei sooritanud täiendavat õppetööd 10 päeva jooksul, jätkub täiendav õppetöö augustis.

1.2.   Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

1.3.       1.–3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk».

1.4.       1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud klassijuhataja poolt ja aineõpetajatega koostöös kirja pandud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

1.5.   Gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi jäetakse õppenõukogu otsusega erandkorras klassikursust kordama pikaajalise haiguse tõttu või juhul, kui õpilane õppis välismaal ja ei ole õppeaasta lõpuks täitnud kooli õppekava nõudeid.

1.6.   Kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad“ või „puudulikud“, arvatakse õpilane kooli nimekirjast välja. „Puudulike“ või „nõrkade“ kursusehinnetega õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. Täiendav õppetöö viiakse läbi kahe nädala jooksul pärast kursuse lõppu. Täiendava õppetöö mittesooritamisel arvatakse õpilane kooli nimekirjast välja.

1.7.   Kui gümnasist ei ole osalenud mis tahes põhjustel üle 30% ainetundides ning tema suhtes ei ole rakendatud individuaalset õppekava, arvatakse õpilane kooli nimekirjast välja.

 

2.      Õpilase järgmisse klassi üleviimise ja lõpetamise üldsätted

2.1.   Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

2.2.       1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

 

3.      Põhikooli lõpetamine

3.1.   Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

3.2.   Põhikooli lõpetanuks võib õpilase ja tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

·         kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

·         kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

3.3.   Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

3.4.   Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.

3.5.   Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse §-des 20–22 sätestatust.

 

4.      Gümnaasiumi lõpetamine

4.1.         12. klassis peavad olema kõik kursusehinded sooritatud vähemalt „rahuldavale“ hindele.

4.2.   Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:

·         kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;

·         kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või lõikes 3 sätestatud tingimustel eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid.

·         kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmava gümnaasiumi koolieksami;

·         kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö.

 

4.3.   Õpilased, kes on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, või õpilased, kes on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, võivad valida, kas sooritavad eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.

4.4.   Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.

 

Hindamise korraldus Jakob Westholmi Gümnaasiumis on läbi arutatud ja heaks kiidetud:

 

1. Kooli õppenõukogu koosolekul

2. Kooli hoolekogu istungil

 

 

saurus cms