8. märtsil 2023 toimus Tartu Linnaraamatukogus Vabariikliku Noorte Luuleprõmmu finaal. Tallinna esindajana saavutas meie kooli 9.a klassi õpilane Alma Lii Farkas tugevas konkurentsis I koha oma luuletusega “Lavendlitu lavendliaas”. Palju õnne!
Alma Lii looming kõlab nii:
“Lavendlitu lavendliaas”
Lavendlilõhnaline aas,
aga lavendleid ei olegi –-
see on nagu see vanaema vaas,
mille sees need kunsthaisvad olendid.
Teate küll, neid valetaimi –
tunnen end täpselt nii.
Nagu sidrun vihkab laimi –
vihkan valetaimelisust minagi.
Selle vale taime all,
pean silmas jälestust butafooria vastu.
Minu piirideks kolmesaja kuuekümne kraadine mall –
põgenen järeltehtu eest kuni on jaksu.
Mu alateadvus teeb valiku
ja siis seda teadvustab teadvus.
nagu igal hommikul haaran palitu
ja alles pärast olen raevus –
sest tahtsin võtta selle teise mantli,
kus on mu rahakott ja telefon –
aga vaata või vahi –
ma olen lihtsalt teadvuseta elektron!
Jaapani mandlipuuõied –
tõesti imekaunid ja sedasi,
aga mõelge kui neil oleks võimed –
nad lihtsalt lendleksid edasi.
Nad ei kasutaks oma võimu kurjalt,
ma arvan vähemalt sedasi,
“Zombie apokalüpsis mandlipuu karjalt” –
vot see oleks comedy.
Ma tean ühte asja,
milles ma olen kindlasti kindel –
saatust ei tohi käest ära lasta,
tuleb olla tugev kui mandel!
Teate ma räägin teile ühe loo.
Ma arvan ma olin umbes viis –
mu ainus karjääri soov
oli olla riis.
Ma ei tee nalja!
Tahtsin olla riisitera keset kisselli,
nüüd see mõte paljalt,
ajab aju villi.
Olgu no see oli naljaga pooleks,
aga mingi ideeseemne see ju maha mattis,
et enamus, kes kasvab suureks –
ei jää selleks, kes ta väiksena olla tahtis.
Miks, aga küsin ma?
Ma ei oska arvata.
Äkki saab
see inimene vaimselt haavata.
Noh näiteks banaan –
äkki ta tahtis olla tort või keeks,
aga kellelgi teisel oli pannkoogi plaan
ja kui ta ka põgenemise teeks –
äkki saaks tast hoopis raamatupidaja.
Ongi plaanil kriips peal,
sest talle öeldi et keeksi positsiooni vedaja
ei hoia oma elu real.
No igastahes meenutagem seda,
et ükskõik kui raske te koorem paistab –
ärge unustage ära,
et kuskil on teie sõbrast eesel, kes aitab.
Temaga jagage kõike –
jagage kurbust, rõõmu ja eluime.
Terve maailm nii läbi sõitke,
sest nii tuleb kõik, ja muu oluline.
